Fakte Sri Lanka kohta

Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Kuni 1972. aastani kandis nime Tseilon. Saare ümber on kolm veekogu, India ookean, Mannari laht ja Palki väin. Naabriteks on India ja Maldiivid.

Ülevaade

Sri Lanka on saar, kus asuvad kaunid maastikud, ürgne loodus ning värviliselt mitmekesine floora ja fauna. Siin leiab kultuurimälestisi iidsetest linnadest kuni

koloniaalaegade kindlustusteni ning elavat kultuuri kaunite kunstide ja käsitööga.

Sri Lanka liiklus on vasakpoolne ning liiklemine suhteliselt keeruline, kuna teemärke on väga vähe, vahemaad on pikad ja teed ei ole heas korras. Olemas on ainult 1 kiirtee ning tuleb arvestada sellega, et liiklemine ühest punktist teise võtab väga palju eaga, kuna tulenevalt kehvadest teeoludest sõidukiirus ongi ca 50-60 km/h. Mõistlik on rentida auto koos autojuhiga, kes oskab kõige efektiivsemal viisil sõidutada sinna, kuhu vaja. Lühemateks sõitudeks on levinud sõiduvahend nii kohalike kui ka turistide hulgas nn. „tuk-tuk“, mille hinnad on mõistlikud.

Viisainfo

Sri Lankale reisimiseks eestlastel viisat vaja ei ole, tuleb vaid enne reisi vormistada internetis ETA - ehk registreerimine, mis see maksab 20 USD. Lennud toimuvad Colombo lennujaama. Lennujaamast Colombo linna on ca 32 km, sõidule kulub aga sõltuvalt liiklusest ca 1-1.30h.

Ajalugu

Sri Lanka ajalugu algab Kiviajaga 125 000 a eKr kuni 1000 a eKr, kui saareriiki ilmusid esimesed elanikud – veddahid. Strateegilise asukoha tõttu tegutses riik olulise kaubasadamana ning oli heaks kauplemissihtkohaks Hiina, Araabia ja Euroopa kaupmeestele. Kuni 1972. aastani kandis Sri Lanka saareriik nime Tseilon. 22. mail 1972 kuulutati välja Sri Lanka Vabariik.

Kliima

Troopilise kliimaga Sri Lanka saarel on aastaringselt soe ja niiske õhk. Vihmahooajad on oktoobrist jaanuarini ning maist juulini, kuid vihma sajab ka siis ainult peamiselt öösel. Mägedes on aastaringselt 15-20°C, lõuna pool kuivas piirkonnas on temperatuur aga 30-35°C.

Vaatamisväärsus

• Wilpattu rahvuspark – Wilpattu rahvuspark on kõige vanem ja ka suurim rahvuspark Sri Lankal. Lisaks on rahvuspark arheoloogiliselt oluline, sest territooriumil on muistseid varemeid.
• Yala rahvuspark – 1984. aastal avatud Yala rahvuspark hõlmab 979 km²,kuigi vaid 141 km² on avatud avalikkusele. Rahvuspargi territooriumil asuvad džungel, rannad, mageveejärved, jõed ja harimata maa. Loomadest elutsevad siin leopardid, elevandid, krokodillid, piisonid, metskuldid ja hirved.
• Bundala rahvuspark – Bundala rahvusparki austatakse rahvusvaheliselt, kuna park on koduks üle 20 000 rannikulinnule. Bundala rahvuspargi territooriumil on mets, laguunid, liivadüünid, rand, mageveejärved ja harimata maa. Parim aeg rahvuspargi külastamiseks on oktoobrist aprillikuuni.
• Horton Plains rahvuspark – Üks suurimaid rahvuspargi vaatamisväärsusi on Maailma Lõpp, mida on lausa kaks – Väike Maailma Lõpp ja Suur Maailma Lõpp.
• Maduru Oya rahvuspark – Maduru Oya rahvuspark on kuulutatud pärismaiseks tsooniks, sest seal elavad siiani põliselanikud. Rahvuspargi külastajad saavad kogemuse põliselanike kogukonna traditsiooniliste õiguste ja rituaalide kohta ning nende eluviisi seaduspärasustest.
• Wasgamuwa rahvuspark – Mussoonmets, kus külastajad saavad osaleda džiibisafaril. Parim aeg rahvuspargi külastamiseks on veebruarist kuni septembrini.
• Samanola Kanda – Adami mäetipp, kus srilankalased kummardavad Buddha püha jalajälge mäe tipus. Mäe ümbruses olev loodus ning mäekallak on kaetud metsaga.
• Peradeniya botaanikaaed – 19. sajandi alguses rajatud Kuningliku Botaanikaaia visiooniks on tagada maksimaalne panus riigi majanduslikule tõusule.
• Maduganga – Mangroovipuude laguun, mis on aja jooksul ühinenud merega ning sisaldab 15 erineva suurusega saarekest, neist osad on ka asustatud.
• Udawalawe park – Kuiv mussoonmets, kus saab näha Aasia elevante ja Sri Lanka röövlinde.
• Kandy – Kandy on Sri Lankal kõige populaarsem sihtkoht, kus on säilinud palju Sri Lanka elustiili traditsioone, nende seas ka kõige maalilisem linn kogu saareriigis. Kandy tähtsus on peamiselt seotud Hambatempliga, kus asub Lord Buddha Püha Hamba Reliikvia.
  
  
  Huvitavaid fakte

• Sri Lanka on tuntud teeistanduste ja vürtside poolest nagu münt, nelk, kardemon ja vanilje.
• Väga tuntud on see saar kalliskivide leiukohtade poolest – maailma kauneimad safiirid on leitud just siit.
• Sri Lankal on vasakpoolne liiklus.
  
  
  
  
  Soovitused

1. Templites tuleb sisenemiseks võtta jalast kingad ning arvestada viisaka riietusega. Siseneda ei lubata miniseelikutes ja paljaste õlgadega jne.
2. Buddha kuju poole ei tohi pildistades seista seljaga.
3. Avalikes kohtades alasti ringi käimine on seaduse vastane.
4. Riigiametnike pildistamine ei ole lubatud (sõdurid, politsei jne).
5. Kraanivett ei tohi juua, sest vesi on reostatud. Soovituslik on osta pudelivett.

Söök ja jook

Sri Lanka köök on sama kirev kui siinse rahva etniline kooslus. Siin on singalite ja tamilite erinevad toidutegemise traditsioonid ning aastasadade vältel on saadud mõjutusi ka mitmetelt teistelt rahvastelt, nende hulgas araablastelt, portugallastelt, hollandlastelt ja malaidelt.

Väga palju on siinses köögis erinevaid kalatoite. Mereannid on alati värsked ning ka valik on üsna suur. Näiteks krabi valmistatakse kümnel erineval moel. Pakutakse hüpikkala, heeringat, bonito’t, kefaali ja haid, samuti tiigerkrevette, tavalisi väikeseid krevette ning palju muid molluskeid.

Nagu paljudes teistes Aasia maades, on ka srilankalaste põhitoiduks riis, mille juurde pakutakse erinevates kookospiimakastmetes liha, kala ja juurvilju. Riis karriga on saareelanike hulgas kõige levinum toit.

Kohalik hommikusöök on traditsiooniliselt väga rikkalik. Näiteks pittu on toit, milles riisijahu ja ribadeks lõigatud kookosemassi hautatakse bambusevarres ning süüakse koos kuuma sambol’i ning vürtsika pol hoddi’ga. Restoranimenüüs võib peale kella kaheksat õhtul leida selle sama hommikueine variandi, millele on lisatud krõbedaks praetud sibulad, vürtsid ja krevetid ning seda rooga kutsutakse pittu fish biriani. Magustoiduks pakutakse siin sageli erinevaid pudinguid, kuid need sobivad ideaalselt ka kergeks hommikueineks - pühvlipiimast valmistatud kohupiim maitsestatud ambroosiaga ja paksu tumepruuni kithuli palmi nektarist valmistatud suhkrusiirupiga.

Kohalikke hõrgutisi:


• Mallung - tervislik segu rohelistest köögiviljadest, maitsetaimedest, vürtsidest ja riivitud kookosest.

• Wattalappan - magus muna-koorekaste pärineb malai köögist. 

• Kahuwa - paks vürtsine piimakohv
Godumba roti - pannkoogid vürtsika juurviljatäidisega

• Rasakevili - nn. magusad lihasnäkid. Liha valmistatakse riisijahu ja kookosepiimaga ning magusa maitse saamiseks on lisatud ka jaggery’t ehk rafineerimata pruuni suhkrut, mida valmistatakse palminektarist.

• Thalaguli – seesamipallikesed on väga populaarne maiustus

• Halapes – magustoit, mid
• a valmistatakse kookose ja jaggery segumassist

• Puhul dosi - konserveeritud kõrvitsad
Rasagullas - piimapallid suhkrusiirupis

• Bibikin - traditsiooniline singali kook, mida valmistatakse jaggery’st, kookosest, kashupähklitest ning kuivatatud puuviljadest.